Lõunasse!

Hiina toreda tulemüüri ümber saamine on niivõrd tüütu, et me pole ammu siia kirjutanud. Viimased nädalad on keerelnud filmide meisterdamise ümber, eile näitasime nad siis ette ja nüüd on vabadus käes. Nagu ikka, lõpetasin montaazi alles siis kui teised esimesi filme juba näitasid.. kummaline. Teised olid tublimad ja said lausa magada.

Edasi – paari tunni pärast viib rong meid Xi’an-i, kust vist veel järgmine nädal lähme edasi lõunasse Yunnani poole. Seal pidada ootama meid soojus, mäed, loodus. Arvutid ja muu väärtuslik jääb Pekingisse meid ootama, ehk pole meist võibolla nii pea ka kuulda. Kui mõni internetipunkt just ette ei satu… aga telefonid on kaasas ja ee.. minu number on +86 138 154 0381 ja Erikul +86 138 154 0726. Kirjutage, joonistage ja smsige meile

Tagasi Pekingis paar päeva enne 21. detsembrit, siis tuleme ära koju kah. Häid jõule, niganiganiga!

Jüri ja sigarettid

aiajeee….loomekriis on mõnusalt paugutama hakkanud, aga samas lühika stsenaarium edeneb kah, aga kõik on ikka nii kaheldav. Kõhus on tunda nõmedat närvipinget ja hommikut kohe pipranapsuga alustada, kõlab kah tsipa imelikult.

Lisaks veel eilsest konsertist, millest ekke ülevaate tegi. Mina kui ühtse hiina auväärt tulevane pioneer ja oktoobrilaps, keelaks siia riiki ja ka paljudesse muudesse riikidesse, sisenemiskeelu fritsudele, briti poismeestele ja konnaõgijatele. Eriti ajas harja punaseks mingi 5-pealine fritsude kamp, oma SS hugo bossi mantlites ja pintsakutes. Just rahulike lugude ajal otsustasid nad kõva häälega bratwurstidest, õllest ja helgadest rääkima hakkata….Ich muß Bratwurst essen!

Konsert oli ikka hüpersupermegagiga hea ning tšikkide bänd rokkis 190ga.(vaadake üldse neid myspace lehti, mida ekke postitas). Ja tõesti see meeter neljakümnene trummarist pliks oli ikka mega agressive ja funny, eriti heas mahlas

PS!solist oli ILUS!

Hiina rokib

Hetkeseis on köha, nohu ja külmetus ning surve stsenaarium kirja panna. Erik näiteks vähkrleb voodis loomepiinades. Haigused tulid kallale pargis käies ja viimastel päevadel hutongides inspiratsiooni otsides – ilm on petlik ja kiiresti muutuv.

Rokib?

Ja täiega – paar posti tagasi oli juttu, et käisime krahlimoodi D-22s, kus kostus The K (ja nende cd, nagu siin ikka, maksis 30kr).

Aga midagi toimub pidevalt, subkultuurid on aktiivsed. Punk, indi, elekter, rokk ja sokk. Kombime vaikselt.

Paar päeva tagasi oli kooli kämpuses ootamatu kontsert üritustesarjast Levi’s Rock Party, mis kujutab endast parima noortebändi valimist. Välja nägi see nii, et publik istus suures saalis toolidel (osa lehvitas puna-valgete tuutudega, mis on juba eraldi teema) ja lavalt käis läbi kümme bändi. Helitehnika oli niivõrd tasemel, et esimeste ajal vokaali kas polnud üldse kuulda või väga mõnusalt moonutatult. Muusika kõikus aeglasest maruigavast pederokist (mis tüdrukutele väga hästi peale läks) gooti metalini koos kohustusliku naislauljaga, Oasise kaverite ja kohaliku Terminaatorini.

Ja ühe bändi sünditar esitas Super Mario mängu esimesed kaks levelit, see on ikka teema!

Terve kontserdi kihelesid saali ühes nurgas blondeeritud punkarid, kes tulid viimasena lavale ja andsid mõnuga – Magic Mars. Kõlas nagu tehniliselt kvaliteetne Psychoterror, välja nägi nagu ulakad rahvatantsuposid – kui neil muusikutena ei vea võivad kõik rahvatantsuansamblisse Kaseke sünkroonhüppajateks ja -kükitajateks minna. Nende ajal tõusid publikust kaks inimest lausa püsti ja päris mitmed hüpitasid end toolides kaasa. Hüp-hüp.

Teine meeldejääv kamp oli 133 – eklektiline sünt, hulluvad kitarriheerosed ja ekspermentaal-indi-rokk.

Eksperimentaal-indi jätkub täna kontserdiga MAO livehouses – lainap:

• 挂在盒子上 e Hang on the box (hiina tsikid, noh);
• Carsick Cars ja
• snapline.

Viimased kaks tunduvad siinses andergraundis päris tuntud nimed olema. Paradoksaalne, nii et elame-näeme. Teie vajutage aga linke ja laske kõrvad täis.

*** Post-concertom

Need nimed on siinses andergraundis niivõrd tuntud, et saal oli lõpuks rahvast täis ja sellest massist miski kolmandik olid valged. See oli väga häiriv ja nõme aga koht oli mõnus, nägi huvitavamaid hiinlasi ja puha. Miskipärast oli kohal kahtlaselt palju videokaameraid ja ajakirjanikke – põhjus meile teadmata.

snapline — hääd rütmid ja energia. Vokaal ja sünt tahtsid lavalt ära hõljuda. Pikemalt seletada ei oska aga igal juhul tasub jälgida.

carsick cars — eelmisest loium ja traditsioonilisem värk. Snapline’i sündineiu digimuundus siia trummariks. Bassimees ei mõelnudki ära minna. Ja vahepeal käis järgmise bändi (hotb) laulja ka laval häält tegemas – Pekingis käivad need asjad segaselt.

!Boonusena käis mingi hetk laval kloun ringi (totralt suure lillekimbuga).

Hang on the box — midagi head. Pehme meloodiline indi meets müra ja karjumine meets punk meets instrumentaalsed punased roosid. Mitmekülgne mitmes mõttes – näiteks oli pidevalt laval kolm neiut, vahepeal neli, vahepeal veel mõni kitarriga mees ka. Nad võiks oma koosseisu ära otsustada – igal juhul on seal Ilmselt Maailma Lühim Trummar – selline pisike agressiivne 猴子, kes lõi trummi, laulis, kisendas, vahepeal keeras vist nuppe ja biitboksis.

!Boonusena käis vahepeal keegi teine neidis hiinakeelset luulet lugemas. Ja siis tuli kloun tagasi ja andis solistile totralt suure lillekimbu. Mõni lugu hiljem tõid keegid kolmandad neidised tordi ja lilli – siis said ka rumalad eurooplased aru, et bändil oli sünnipäev (üheksas?!).

Oli hea. Aga tüütuid lärmakaid ja pikki valgeid siiski liialt igal pool. Fritsud.

***

Whee!

(meie rahvuslikust telekast)

Siin me oleme

Kaardil on kõik põhikohad peal – geto ja kool ja “mets” ja muudki maitsvat

vajuta

Laupäevak: just a quiet walk in the park

Laupäev külastasime Fragrant Hillsi Pekingi äärel. Sinna sõit: metrooga 3 korda ümber istumine ja edasi bussiga=3 tundi kokku

Ekke tiris meid(ragnet ja mind) sinna, kuna seal pidi loodus ja vaikus olema. Samuti pidi seal punanste lehtedega metsa olema, aga nagu hiljem selgus läksime 2 nädalat liiga vara. Täpselt see, mida oli vaja vaimu puhastamiseks, et filmilindil mõned sammud edasi astuda. Aga kohale jõudes selgus, et kogu Peking oli sinna ühisele laupäevakule roninud. Isegi 2 meetri laiusel treppidel olid lahedad inimummikud. Kõige tipuks, jah jõudsime tippu, tegime mõned fotod, pidime alla tulemiseks ootama 2 tundi kaabliauto järjekorras koos miljoni hiinlasega.

Kiilakas mandariin ja miljon hiinlast

Vastab tõele, olen kiilakas!
Tähendab kolmapäeva õhtul läksime kohalikku Von Levikasse(midagi von krahli ja levika vahepealset) . Seal esines lives punt nimega The K, kes rokkis üsna hästi mingis pop-rock-punk mahlas. Ja kann õlut 15 kohalikku oli kah täitse tegija. Nagu peale levikat ikka, hakkas asju juhtuma. Nimelt sattusin öösel kell 3 juuksurisse, kus otsustasin endale kohaliku pungi sonksi lasta. Mõeldud tehtud! Natuke ennem juuksurit sai ka seadust rikutud, aga seda ei saa siin kirjeldada, kuna nad jälgivad meid…

Neljapäev hakkas raskelt, aga miljon hiinlast iga nurga peal tegid õnneks selle veel raskemaks! Väike söök/jook kohalikus sööklas(see söökla muidugi omaette ooper, millest võiks pikemalt kirjutada,aga ei viitsi. Ma tahaks ainult teada, kes on need tolbajoobid seal pukis, kes orgunnivad Eestis koolilõunaid lastele?). Aga pungi sonksi, oli liiga gei ja ma otsustasin sellest ära öelda, nii, et tuli kasutusele võtta Ekke habemeajamismasin ning Ragne.
Nädala selgroog murtud, hakkas neljapäev õhtu. Õhtul tegime end kõik ilusaks ning siirdusime linna sööma Hiina superstaari saate 2. koha omaniku Victor-ga. Sõime mingit üsna tegijat koera toitu ja ajasime rõvedusi suust välja. Üsna ok kutt, kes rääkis vahelduseks chenglishi asemel väga puhast inglise keelt. Edasi sealt hiina pärast sašlõkki järama ning jack danielsit lahendama. Ostad kõrvalt poest pudeli ja lähed seda sašlõkikase mekkima. Me like China!
Kätte oli jõudmas õhtu tipphetk minu jaoks elik Hospitali Poisid. Pettuda ei tulnud, minu jaoks üks parimaid trammi ja bussi pidusi ever ning VJ tootis päris hästi pilti, silm kohe puhkas. Kõige lisaks pool liitrit cuba libre-t = 45 krooni!!!

Aga ega me ainult joomisega siin ei tegele. Me ikka kultuuri inimesed. Ja reedel oligi suur kongress Jüriga, kus valitses täielik hiina demokraatia ning mille käigus mind “demokraatlikult” määrati füüreriks.

Ühesõnaga kõigi hiinlaste ja ühtse hiina nimel, peaks tulema üks lühi mängukas minu poolt siin pool kera. Segi olen kah ennast kamminud, nii, et prepare for some ugly things…

Hakkasin juuksuriks

 

Külastasime siin ühel ööl juuksurit. Erik tüdines aga kiiresti oma värskest pungisonksist ära, mis talle tehti ja ta otsustas Ragne – salongi külastada. Pildil tulemus

Official Committee of Film Students and Local Drunks

Kell on 14.14 kohalikku ja just saabusime ametlikult kohtumiselt kooli bossidega. Kõik algas tee joomisest ja nüüd olen mina isiklikult päris kenaks ennast joonud

Pekingi part + ganbei(terviseks…elik põhjani). Ülikooli rektor(või siis filmiosakonna juhata vms.) pluss muud asjapulgad ja vestlust jätkus kauemaks. Koosoleku ajal mängis boss enamust ajast ussi oma nokia peal, ega eriti laua alt pilku üles tõstnudki. Edasi tuli vähe siuke hullumeelne sööma/jooma heas mõttes loomulikult! Teemad varieerusid meeslitsidest kuni hullude tüdrukuteni. Ja nüüd küsimus suurele ringile, miks peaksin kuulama igavat eesti vestlust ilmast ja kuidas eile läks?

Ja nüüd hakkame oma filmi sünopsiseid kirjutama….

not

Noh, kuidas läheb siis?

Ah, mis ta ikka läheb.

Ilmad on ilusad, hinnad on odavad, kodu on mugavustega, linnaosa on geto, inimesed on hiinlased, keel on puhas chinglish, omad vinguvad, toit on käremaruvahva, huumor on väga väga väga kehva (ikka ise teeme), hip-hoppi on way liiast, toas on külm, õues palav, progress filmiga on null, jalgrattaid pole, uue mälukaart andis otsi (mitmeid), kohalik õlu on 3kr pudel ja suht hea, soe vesi on kl 18-22 ja getod – getod on üle kõige. Aga telekas on täis veidraid muusikavideoitisi.

Niga-niga-niga… elu on lill!

Esimene nädal kulus sisseelamisele – täna ärkasin esimest korda enne kella yht, ajatsoon edukalt vahetatud! Süüdi võis olla ka usin ööeluga tutvumine – Pekingi eripära on see, et alusta kohalikust Levikast või reggae baarist, õhtu lõpeb ikka üle keskmise kohutaval hip-hopi peol. (reggae baar oli väga mõnus koht koos stereotüüpse Jasoniga Texasest, kes väitis meile u 18 korda, et me oleme fucked aga soovitas väga head sööki lõpuks jne). Aga sellega on nüüd lõpp – tulevik on leivakoorikute ja pingpongi päralt! Ja järgmine nädal toob särava võidu! Novembriks täidame viisaastaku plaani! Valleraa! (Linnas toimub Partei kongress, kõikjal vilguvad politseiautod.)

Niga-niga-niga… meie geto lasteaia sporditund näeb välja selline:

Nojah, niga-niga-niga!

(niga = nende keeles ‘see’, kasuta parasiitsõnana igal võimalusel a la ‘you know…’)

Homme kohtume kooli rektori ja muude ninadega – ametlik programm saab hoo sisse, ootame põnevusega igavust.

Areneme!

Mõned õpitud sõnad hiina(mandariini) keeles:

• meesprostituut (ehk part, nagu selgus)
• tüdruk
• mina tahan
• ahv
• pissima
• naisprostituut (ehk kana)

PS! täna lähen jalkaputsasi ostma…jajii, kutsuti kooli mansasse toksima